Projektipõhise õppe kavandamine ja katsesetamine

Oma projektipõhise õppe stsenaariumi ei saa enne kevadet katsetada, sest see on seotud kordamisteemadega ja ilmastikuga.

Õpimängu stsenaariumi loomine

Augustikuisel kokkusaamisel tuli meil luua matemaatilise õpimängu stsenaarium. Mängu eesmärk peab olema arendada oskusi, mis on vastavuses riikliku õppekavaga.
Kui koos on erinevad inimesed, siis üsna suur osa koos töötamise ajast kulub sellele, et üksteisega harjuda, et mõtted jõuaksid enam-vähem ühele lainele ning et hakkaksid tekkima ideed. Eriti, kui tuleb tegeleda asjaga, mida varem teinud pole (õpimängu stsenaariumi pole ma varem loonud). Seega tundsin mina, et reaalses maailmas koostöö aega jäi väheks. Minu arvates sujuvad sellised loomingulised tegevused tulemusrikkamalt pigem ühes ruumis kui virtuaalselt.

Meie matemaatikute rühm suutis siiski välja mõelda idee, et mänguga harjutatakse protsentarvutusega seotud ülesandeid ning tegevus on seotud reaalse eluga: poes kooliasjade ostmine, orienteerumine erinevate sooduskampaaniate rägastikus ning soodsaimate ostude sooritamine.

Siivi oli aktiivne ning alustas stsenaariumi täiendamist nende mõtete ja ideede järgi, mis meil Tallinnas kõne all olid.

Mina püüdsin kirjutada üksikasjalikult lahti stseenid. Tekkiski kohe probleem: kui põhjalikult ja kuidas stseenide  kirjeldused peavad olema. Kuna olen olnud seotud 4.klassi matemaatika digitaalse õppematerjalide  loomise  pilootprojektiga, kus kirjutasime  õppevideote ja interaktiivsete  harjutuste  stsenaariume, siis oli mul sealt võtta väike kogemus. Stseenide kirjeldamisel sattusime  liiga hoogu – neid sai liiga palju. Tegime siis Siiviga kärpeid nii stseenides kui ka mängu idees: kolmest poest sai üks.

Stsenaariumi inglise keelde  tõlkimisel palusin oma kooli inglise keele õpetaja abi. Siivi sai stsenaariumi tõlkimisega siiski kiiremini hakkama. Hoolikalt pidime jälgima, et mängu ekraanil olevate nuppude nimed oleksid eesti keeles, samas peaks selgitus programmeerijate jaoks olema ka inglise keeles.

Projektipõhine õpe

Matemaatikateemaline maastikumäng

Teema: 8. klassi matemaatikakursuse teemade „Geomeetrilised kujundid“ ja „Protsent“ kordamine

Õpitegevuse tüüp: projektipõhine õpe

Sihtrühm: 8.klass

Väljund: Maastikumängu rada kooli pargis ülesannetega matemaatikast

Õpieesmärgid:

• Orienteerumine kaardi järgi

•  Kaardi järgi objektide vahelise kauguse leidmine looduses

• Õpitavate geomeetriliste kujundite seose märkamine arhitektuuri ning loodusega.

• Koostöö- ja vastastikuse abistamise oskuste arendamine

• Oma tegevuste planeerimisoskuse arendamine

• Selge ja korrektse väljendusoskuse arendamine

•  IKT vahendite kasutamine informatsiooni hankimisel, videoreportaaži tegemisel, töö vormistamisel

• Kooli kauni looduspargiga tutvumine ja selle väärtustamine ning hoidmine

• Geomeetriliste kujundite kordamine

o   arvutab kujundite joonelemendid, ümbermõõdu, pindala ja ruumala;

o   teab kujundeid, kolmnurga ja trapetsi kesklõiku, kolmnurga mediaani, kolmnurga ümber- ja siseringjoont ning kesk- ja piirdenurka

o   lahendab geomeetrilise sisuga probleemülesandeid;

o   kasutab probleemülesandeid lahendades kolmnurkade ja hulknurkade sarnasust

•  Protsentarvutuse kordamine ja rakendamine

o   leiab terviku protsentides antud osamäära järgi;

o   väljendab murruna antud osa protsentides;

o   leiab, mitu protsenti moodustab üks arv teisest;

o   määrab suuruse kasvamist ja kahanemist protsentides;

Stsenaarium

1.tund klassis

6-liikmeliste rühmade moodustamine (tekib 4 rühma).

Tegevusjuhise ja ajagraafiku tutvustamine. 

Rühmajuhtide valimine, rühma blogi loomine, kus kajastatakse tegevust projekti käigus.

Tegevus väljaspool ainetundi (1 nädal) 

Töö rühmades Tegevusjuhisest lähtuvalt. 
 
Rühm koostab ajakava selle kohta, kuidas Tegevusjuhises toodud ülesandeid täita.
Rühma siseselt jagatakse rollid ja vastutusalad. Projekti elluviimise plaan vormistatakse google.drives, mida jagatakse ka õpetajaga.
 Kontrollpunktides lahendamiseks mõeldud ülesannetepanga tekitamiseks viiakse rühmas läbi ajurünnak.
Rühma tegevust kajastatakse blogis. 

Tegevusjuhis

     Leida kaart kooli pargi kohta. Luua sellele maastikumängu marsruut 5 kontrollpunktiga.

·         Luua iga kontrollpunkti jaoks ülesanne 8.klassi geomeetriast või protsentarvutusest. Ülesanne peab olema seotud valitud kontrollpunkti asukoha või selle ümbrusega või igapäevaelu temaatikaga.

·         Vormistada mängujuhis, kaart marsruudiga, ülesanded koos vastustega korrektse mapina.

·         Valmistada ette materjalid mängu läbiviimiseks.

·         Katsetada oma rühmaga mängurada läbi, jagada mängu läbiviimiseks rollid rühmaliikmete vahel.

Tund pargis 
Mängu läbiviimine teistele rühmadele, sellest videoreportaaži tegemine, tagasiside küsitlus osalejatelt.

Tegevus väljaspool ainetundi
Projekti lõpparuande koostamine rühmades.

Tund klassis 

Kokkuvõte, videoreportaažide demonstreerimine. 
Õpilaste enese ja grupikaaslaste tegevuse analüüs.


Stsenaarium ajateljena

Keskkond Kahoot!

Juba varem kirjeldatud pööratud klassiruumi tunnis kasutasime õpilastega tehnoloogiat suhteliselt vähe. Õppeaasta lõpus, kordamise ajal katsetasime ja nautisime samade 7. klassi õpilastega keskkonda Kahoot. Esimesed nn. mängud kordamisküsimustega funktsioonide teemal (Funktsioonid) koostasin ma ise. Hiljem proovisid õpilased paaristööna luua mõned küsimused ning seejärel mängisime need läbi. Küsimustele vastamine ja ka küsimuste koostamine nende tehniliste vahenditega, mis õpilastel on, oli igati normaalne.

Kuna kõik oli uus ja huvitav, siis oli klassiruum põnevusest ja vaimustusest pungil.

DIGIDIDAKTIKA "Pööratud klassiruum"

 

 

Ja nii, nagu see linnupoeg ootab nokk avali, et linnuema sinna valmis toidu sisse pistaks, ootasid ka seitsmendikud, et õpetaja neile kõik tarkused pähe paneks. Kuid siis tuli õpetaja ja pööras hoopis ära, pööras klassiruumi ära...

1.  Pööratud klassi stsenaarium 

   Stsenaarium asub siin.
   Katsetasin ka LePlanneri kasutamist. Tulemus siin. 

2.  Pööratud klassi katsetamine 

     Meie kooli põhikooli õpilaste telefonid on valdavalt suhteliselt väikeste ekraanidega, mis teeb matemaatikaga tegelemise nende abil ebamugavaks. Kavandasin rühmatööd ning seetõttu ei pidanud otstarbekaks tundi läbi viia arvutiklassis. Otsustasin ära kasutada ka juba olemas olevad ressursid paberkandjal õpiku ja töövihiku näol. Eelpool nimetatud põhjustel on klassis toimuv tegevus ilma IKT-ta, kuid stsenaariumisse on kirjutatud võimaluste korral ka vastavad alternatiivid. Kodus seevastu saab õpilane kasutada õppimiseks ja harjutamiseks arvutit või soovi korral nutiseadet.
   Kuna teema on astmete korrutamine ja jagamine, siis on omaette probleem selles, et iga keskkond ei võimalda lihtsalt vajalikke avaldisi sisestada.
   
   

3.  Refleksioon

• Tunded (Millised olid minu tunded, mõtted, reaktsioonid pööratud klassiruumi stsenaariumit katsetades?)

Tunnis oli mõnus olla, sest rühmades toimus tõsine õppetegevus: lahendati ettenähtud ülesandeid, selgitati üksteisele, kuidas teha, tekkisid ka vaidlused, kus oli vaja tõe välja selgitamiseks abi osutada. Tore oli ka see, et niimoodi ise õppides tundsid nad rõõmu sellest, et  teema on lihtne. Aeg-ajalt püüdsin nende ülemeelikust pisut taltsutada, et nad ei muutuks liiga pealiskaudseks ja hooletuks, mis toob kaasa lihtsate asjade omavahel segimineku.

• Hinnangu andmine (Mis oli pööratud klassiruumi stsenaariumi läbiviimise juures hästi ja mis halvasti?)

Hästi oli see, et õpilased olid omandanud kodus eelteadmised ning tunnis said tegeleda aktiivselt teadmiste rakendamisega. Väga suure õhinaga koostati uusi ülesandeid.
Järgmises tunnis toimus ka väga asjalikult tööde hindamine. Tulemused olid valdavalt "väga head".
Halvasti, et unustasin selle töömeeleolu üles võtta.
Lootsin, et õpilased otsivad Internetist rohkem infot ja materjali. Kuid samas kui see teema on õpikus väga hästi esitatud ja õpik käepärast, siis ongi õigem kasutada õpikut.
Ülesannete koostamist (ja järgmisel tunnil ka lahendamist) oleksin tahtnud küll kuidagi tehnoloogia abil teha, kuid seekord jäi see ära.

• Analüüs (Mis tegelikult toimus? Miks? Mida õppisin antud kogemusest? Kuidas toetab teooria minu tegevust?)

 Õpilased olid aktiivse õppija rollis.   Teema oli sobiv klassiruumi pööramiseks.

• Kokkuvõte (Mida saab järeldada nii üldises kui ka konkreetses mõttes antud kogemusest? Mida ma oleksin veel saanud teha?)

 Võib-olla oleks pidanud püstitama kodus teemaks ettevalmistumise juhendisse ka ülesande materjalide leidmiseks Internetist.

• Tegevusplaan (Mida ma teeksin järgmine kord pööratud klassiruumi stsenaariumit rakendades teisiti? Millised oleksid järgmised sammud?)

Planeeriksin tegevuse mitmeks tunniks. Leiaksin erineva tasemega ülesandeid ja probleeme, millele õpitu põhjal lahendus leida.