Projektipõhise õppe kavandamine ja katsesetamine

Oma projektipõhise õppe stsenaariumi ei saa enne kevadet katsetada, sest see on seotud kordamisteemadega ja ilmastikuga.

Õpimängu stsenaariumi loomine

Augustikuisel kokkusaamisel tuli meil luua matemaatilise õpimängu stsenaarium. Mängu eesmärk peab olema arendada oskusi, mis on vastavuses riikliku õppekavaga.
Kui koos on erinevad inimesed, siis üsna suur osa koos töötamise ajast kulub sellele, et üksteisega harjuda, et mõtted jõuaksid enam-vähem ühele lainele ning et hakkaksid tekkima ideed. Eriti, kui tuleb tegeleda asjaga, mida varem teinud pole (õpimängu stsenaariumi pole ma varem loonud). Seega tundsin mina, et reaalses maailmas koostöö aega jäi väheks. Minu arvates sujuvad sellised loomingulised tegevused tulemusrikkamalt pigem ühes ruumis kui virtuaalselt.

Meie matemaatikute rühm suutis siiski välja mõelda idee, et mänguga harjutatakse protsentarvutusega seotud ülesandeid ning tegevus on seotud reaalse eluga: poes kooliasjade ostmine, orienteerumine erinevate sooduskampaaniate rägastikus ning soodsaimate ostude sooritamine.

Siivi oli aktiivne ning alustas stsenaariumi täiendamist nende mõtete ja ideede järgi, mis meil Tallinnas kõne all olid.

Mina püüdsin kirjutada üksikasjalikult lahti stseenid. Tekkiski kohe probleem: kui põhjalikult ja kuidas stseenide  kirjeldused peavad olema. Kuna olen olnud seotud 4.klassi matemaatika digitaalse õppematerjalide  loomise  pilootprojektiga, kus kirjutasime  õppevideote ja interaktiivsete  harjutuste  stsenaariume, siis oli mul sealt võtta väike kogemus. Stseenide kirjeldamisel sattusime  liiga hoogu – neid sai liiga palju. Tegime siis Siiviga kärpeid nii stseenides kui ka mängu idees: kolmest poest sai üks.

Stsenaariumi inglise keelde  tõlkimisel palusin oma kooli inglise keele õpetaja abi. Siivi sai stsenaariumi tõlkimisega siiski kiiremini hakkama. Hoolikalt pidime jälgima, et mängu ekraanil olevate nuppude nimed oleksid eesti keeles, samas peaks selgitus programmeerijate jaoks olema ka inglise keeles.